 o christall teares,
like to the morning showers,
& sweetly weepe into thy Ladies
brest,
and as the deawes reuiue the dropping
flowers,
so let your drops of pittie be adrest:
To quicken vp the
thoughts of my desert,
which sleeps to sound
whilst I from her depart.
 ast haplesse sighs
and let your burning breath
Dissolue the Ice of her indurate
harte,
Whose frosen rigor like forgetfull
death
Feels neuer any touch of my desarte:
Yet sighs and teares
to her I sacryfise,
Both from a spotles hart
and pacient eyes.
|
 oolake,
pärlendavad pisarad, kui hommikused
vihmavood,
Ning ornalt puudutage mu armsama
rinda.
Nii nagu kaste elu annab oitele, mis
närbumas,
Nii lase teha oma halastuse pärleil:
Et elustada motteid
unelmast,
Mis uinunud nii
sügavalt, kui temast eemal olen.
ota kuulda
minu onnetuid ohkeid ning lase oma tulisel
hingusel
Sulatada jää tema kalgistunud
südamest,
Sudamest, mis tardunud niisama unustavalt
nagu surm,
Ning kunagi ei tunne ühtki ihaldavat
puudutust:
Ma siiski ohverdan
nii pisarad kui ohked
Nii puhtast
südamest, kui kannatlikest silmadest.
|
